Camden´i võlud

Teisipäeval ei sadanudki vihma!

Tõusime hommikul üles, et Maritiga arsti juurde minna. Ta pidi ennast kontrollida laskma, et saada kohaliku perearstikeskuse nimekirja. Läksin professionaalsest huvist kaasa, aga muidugi tuli välja, et Marit oli kellaaja sassi ajanud, niiet olime hiljaks jäänud. Õnneks saime järgmiseks hommikuks uue aja.

Maritil oli vaba päev ja ta viis mind ühte oma lemmiklinnaossa - Camden Town. See on boheemlaslik väikeste odavate poodide ja kohvikute piirkond. Aga Camden Market on selle linnajao pärl. Poleks kunagi uskunud, et üks turg võib nii suur olla. Seal võib päev otsa ringi ekselda ja siis ei jõua ka kõiki kohti läbi käia. Aga see on täis väga erinevaid ja huvitavaid poode, mis pakuvad õhinat ja vaimustust iga nurga peal. Sellel turul on üks piirkond, kus kunagi asusid hobuste tallid ja nüüd on see ka vastavalt disainitud - igal pool on elusuuruses hobuste kujud kõikvõimalikes erinevates poosides. Tõeline elamus. Kõige viimaseks sattusime ühte eriti noortepärasesse poodi. Sisse astudes hüppas ringi neoonvärvides mees, zongleerides helendavate pallikestega, muusika oli sama vali ja äge kui ööklubides, sees hämar valgus, plinkivad techno stiilis robotite kujud ja vastavad väga ägedad disainriided ja muu lahe staff.

Camden Townist sõitsime kahekorruselise bussiga Notting Hilli. Sõit kestis umbes 40 minutit, õnneks saime istuda teisel korrusel kõige ees ja vaadet nautida. See on lihtsalt hämmastav, kui suur üks linn võib olla!

Istudes ühes kohvikus ja süües fish&chipsi sai pikemalt jälgida tänaval liikuivaid inimesi. Umbes pooled on tõmmud/mustanahalised/araablased. Aga nende sekka eksivad ära ka õiged inglased, oma hästi ära tuntava stiiliga. Pikk vihmavari, trench coat, saapad/kummikud, villased kampsunid, ülikonnad, kaabud, nahast portfelid. Mõni noorem oskab seda stiili huvitavalt mixida kaasaegse arusaamaga moest. Noormees, kelle villased püksid on põlvede kohalt kääridega lühemaks lõigatud, paljaste jalgade otsas ehtsad kartulivõtja või kraavikaevaja kummikud, seljas auklik villane kampsun, mille alt paistmas triiksärgi krae ja käes pikk vihmavari, uskuge või mitte - aga see mõjus äärmiselt šikilt!

Õhtuks jõudsime oma pika jalutuskäiguga välja Kensington Gardenisse. Marit võttis minust 21. minutitiks vabaks ja kadus ära puu alla oma jooga hingamisharjutusi tegema. Ma läksin istusin tiigi äärde pingile ootama. Mingi aja pärast istus mu kõrvale üks keskealine kapuutsiga mees ja tegi suure krooksu. No sellise, mis ikka kajas üle terve pargi ja isegi pink värises selle all. Ma mõtlesin, et no Hyde Parkis võib ennast küll vabalt tunda ja praktiliselt kõike teha, aga siiski viisakuse piirides. Istudes neiu kõrvale ja lastes kuuldavale niisuguse ebaviisaka heli, no tule taevas appi! Ta muidugi krooksus seal tükk aega ja lõpuks kui minema läks krooksus veel edasi, see kajas igale poole. 

Pärast kui Mariti juurde tagasi jõudsime, olime nii läbi. Vaatasime eesti hiljuti tehtud filmi "Idioot". Küll ainult poole peale, sest see oli nii igav, et uni tuli peale. Selles suhtes tüüpiline eesti film, aga stiil ja pilt oli küll erakordselt ilus, oleks võinud sellepoolest lõpuni vaadata, aga väsimus lihtsalt võttis võimust.

Kolmapäeva hommikul käisime ilusti arsti juures ära. Vastu võttis tegelikult õde, mitte päris arst. Selline matsakas neegrinaine oli, väga sõbralik ja tore. Rahulikult seletas kõike, rääkis mida suitsetamine paha teeb kui Marit 2 sigaretti päevas suitsetab jne. Minu tähelepanu pälvis just see, et vastuvõtul oli aega hästi palju, kõik käis rahulikult ja mõnusalt, mitte nii nagu Eestis. Tundub, et nad ei ole üle töötanud ja järjekorrad pole nii pikad kui kohe järgmiseks hommikuks oli võimalik uus aeg saada. 

Hiljem läksime tagasi Camden Marketile, Marit viis ühte poodi oma CV. Eile saime juhuslikult teada, jäädes müüjaga juttu ajama, et sinna on vaja uut töötajat.Restoranis jooksmine on ta täiesti ära tüüdanud. 

Sattusime ühte väga huvitavasse india kohvikusse, Marit proovis ühte toitu ka, sisekujundus oli äärmiselt mõnus, ökonoomne. Väga huvitav oli alla WCsse minna, sest minema pidi läbi köögi, kus kokk süüa tegi :D Vaene kokk, oli üksi keldris. Aga söögid olid head ja cappucino ka, mis ma võtsin. Seal pakuti maitsmiseks tasuta igasuguseid põnevaid asju, nagu ka igal pool mujal tänava peal olevates hiinakates. Aga maitsed on tõeliselt head. Karriga lambaliha viis lausa keele alla!

Jalutasime pikalt ka mööda Camdeni kanalit, mille ääres oli palju ilusaid maju ja lihtsalt loodust, see viis ka läbi Londoni loomaaiast. 

Pidime suhteliselt varakult koju tagasi minema, sest Marit läks kella 7ks tööle. Päev läbi jalutamine oli ka korralikult ära väsitanud.

Aga mis kõige olulisem, peaaegu päev otsa paistis päike, ilm oli soe ja mulle on hakanud London tõeliselt meeldima!