Sellel kõigeviimasel reisipäeval tuli omamoodi nostalgia peale ning hakkasin koju igatsema. Kui mu peas oleks seisnud mõte, et peaksin veel paar nädalat reisima, siis poleks koduigatsust tulnud, ma usun. Aga teadmine, et järgmisel päeval olen juba kodus, mõjus halvavalt. Seetõttu tulin peale ekskursiooni koju, magasin oma voodis, uurisin, kust läheb buss lennujaama ning ootasin õhtut.
Aga õhtu saabudes saabusid sõbrad/tuttavad ning baaris oli 2 kokteili ühe hinnaga. Seega, koduigatsus kadus. Läksime toakaaslastega ühte baari samal tänaval, natuke maad edasi, sest hostelibaaris oli sel õhtul küllaltki igav. Teise baari nimi oli White Trash. Nime olemusest ma aru ei saanud, aga see ei olnudki oluline. Oluline oli baari sisu. Nii kui sisse astusin, oli tunne, nagu oleks ajas tagasi rännanud. Kõik nägi välja hästi vana, hästi paljude detailidega, teisele korrusele viis nikerdustega puidust keerdtrepp, ning mis kõige huvitavam, iga puust lauakese peal põles pikk valge küünal. Ühesõnaga, kogu baaris oligi ainukeseks valgusallikaks küünlavalgus, ning küünlad ei olnud mitte topside sees jämedad väiksed küünlakesed, vaid kauni jala otsas pikad küünlad. Üheski lossis ei ole olnud tunnet, et olen tõesti kuskilgi kauges ajas, aga seal oli seda õhustikku! Kui bänd lavale mängima tuli, langes muidugi paar värvilist elektrivalgusvihku esinejate peale, aga see ei rikkunud midagi ära. Lauldi sellist rokkmuusikat, mis isegi mulle meeldib. Selle õhtu kohta võib öelda, et tõesti "võtsin reisist viimast", viimasel õhtul, ning koju jõudsin kell 3 öösel (hoolimata asjaolust, et pidin kell pool 6 jälle tõusma).
Kui ma oma pisikese kohvri ja punase kübaraga kodutänavale, kodulossi juurde jõudsin, üllatusin meeldivalt. Kui ilus siin ikka on! Maja ette treppidele on ilmunud 2 koera kuju, isa kabinetis on suur pendelkell (mis ei ole veel tegelikult tööle pandud), aias on kiikuv tool varikatusega, lilled õitsevad, muru on aetud ja minu tuba on minu jaoks muidugi üle kõige... Oli kohe aru saada, et suvi läbi on kodu ilusasti korras hoitud, siin tööd tehtud, ümbrus on näinud armastust ning aias õitsevad lilled on selle viljaks.
Esimese asjana läksin aeda ning hõikasin: "Artu!" Peale paari korda tuli unine kiisuke naabermaja kuurist prääksuvalt mjäugudes minu poole. Peale ringutust võtsid tema pehmed käpakesed sisse jooksusammud ning tormasid otsejoones minu sülle!
Viimased päevad olen nautinud oma vaba aega kodus, istudes aias kiikuval diivanil, lugenud raamatut, maalinud ja mõtisklenud kõige selle üle, mida ma reisil kogesin. Seda mõtisklemist jätkub mul veel kauaks, ainult tasakesi, jaokaupa pakub mu peakene neid elamusi ja kogemusi, et nendest midagi õppida, midagi talletada ning nähtut oma elu kujundamises ära kasutada.
Eile õhtul käisin sõbrannaga linna peal ringi. Ma sain kultuurishoki. See on huvitav, ma olen terve elu Tartus elanud ning kõike seda näinud, kuid nüüd vaatan hoopis teise pilguga. Ehk olen ma lihtsalt reisi viimase 2 nädala jooksul niivõrd ilust, intelligentsusest, glamuurist ning stiilist ära rikutud, et mulle ei kõlbagi enam nendest kohtades käia, kus ma vanasti käisin... Ehk on see mööduv nähtus ning ma kohanen jälle tavalise eluga? Ma ei oska öelda. Aga olgem ausad, ei ole ju ilus vaadata, kuidas alaealised teisipäeva õhtul kambakesi Toomemäel puhast viina joovad, ropendavad ja räuskavad! See on see Eesti joomakultuur, seda ma välismaal, eriti lõunapool olles, ei kohanud. Kreekas ja Itaalias, kui minnakse sõpradega välja, nauditakse seltskonda mõne klaasikese veini või ühe pudeli õllega. Prioriteet ei ole ennast täis juua, nagu siin. Küllap tuleneb see eestlaste muidu nii kinnisest loomust, halvast ilmast jne. Lõunamaalased on niigi õnnelikud, neil on päike, muud polegi tarvis.
Kokkuvõtvalt võin öelda - inimesed, reisige! Tooge värskust, uusi ideid, paremaid mõtteid, ilusaid kogemusi ning te oletegi õnnelikumad.
PS! Küllap mõtlete, mis see rikas preili siin soovitab, reisige. Selleks on ju raha vaja! Aga mina ei ole rikas preili, mina olen vaene tudeng. Asi on lihtsalt selles, et kui midagi vägaväga tahta, pakub elu selleks hulganisti võimalusi, uskuge mind.