Harjumine

Hommikul jalutasin linna peal niisama, veetsin koos kohalike lastega aega loomapoes, ma olin kassipoegadest ja kutsikatest sama palju sillas kui nemad. Ühed pisikesed kutsikad puuris niutsusid nii palju ja tahtsid iga oma keharakuga mulle sülle, võtsingi siis ühe sülle ja ta jäi kohe rahulikuks. Saba muidugi lipendas meeleheitlikult edasi. Loomapoe ees ilutses ehtne piraadipapagoi. Ta oli pool meetrit pikk, see ilus ja värviline, kes nokib piraatidel ühe silma peast välja kui nende õlal istub. Sellepärast ongi piraatidel üks silm puudu!? Ta vaatas mulle otsa - õnneks olid mul päikseprillid peas – ja tegi imelikke liigutusi ning tõi kuuldavale isegi paar häälitsust. Ma ei tea, äkki tähendas see kreeka keeles midagi :D Tegin tema sulgedele selja tagant pai, eestpoolt ei julgenud, sest tal oli väga hirmuäratav nokk. Selle peale pööras ta ennast kohe ringi ja vahtis mulle jälle otsa.

Hotellituppa tagasi jõudes kohtusin väga rõõmsa koristajaga. Hotellides ongi see pluss, et nad käivad minu tagant koristamas, isegi voodilinad olid vahetatud. Äge. Siis ma magasin paar tundi...

Pärast jalutasin mere ääres, peesitasin ühel pingil ja võtsin päikest kuni hetkeni mil nägin ühte tõmmut lähenemas. See kant oli üpris inimtühi, tulin kiiresti ära. Siin on probleemid immigrantidega, kes tulevad Pakistanist, Iraanist ja sellistest kohtadest. Nad elavad mere ääres, üritades mõnele laevale saada, mis neid Itaaliasse viiks. Siin suhtutakse immigrantidesse tolerantselt, kuid neil pole mingit võimalust kreeklastelt tööd saada, eriti veel praegu. Itaalias on nad rohkem põlu all, kuid samas on suurem võimalus kuidagi raha teenida. Polyxeni rääkis, et ükskord nad tapsid siin ühe inimese, et raha röövida, näitas mulle isegi seda toimumispaika.

Kell 7 õhtul sain Polyxeniga kokku. Läksime õhte välikohvikusse, kus tudengid käivad. Seal istusid tema sõbrad. Puhusime juttu ja jõime ouzot. Sain kah siis selle kuulsa joogi ära maitsa. Tegelikult on sellel lagritsamaitse ja meenutab isegi absinti, ainult et jook on ise läbipaistev nagu vesi. Lahjendasime seda pooleks kas veega või limonaadiga. Piirdusin ühe klaasiga. Pärast jalutasime siinsesse suurimasse kirikusse. Täna lõppes 50 päeva kestnud lihavõttepühade tähistamine. Nende arvates löödi Jeesus risti siis kui ta löödi, lihavõtte ajal, aga taevasse läks hoopis täna, mitte kolme päeva pärast. Kui ma õigesti aru sain. Igatahes alates tänasest päevast enam Jeesuse ristilöömisest ja üles tõusmisest ei räägita iga päev. Enamus inimesi on usklikud, kuid vähe on neid, kes tõsiusklikena igal pühapäeval kirikus käivad. Siin on abiellumine väga populaarne, sest kui kaks inimest tahavad koos olla, siis peavad nad saama Jumalalt õnnistuse.

Peale kirikut jalutasime ühele pisikesele platsile, kus ma sain õhtusöögiks jälle suvlakit osta. See on siinne traditsiooniline toit, praktiliselt kõik kohad on täis toitlustuskohti, mis neid pakuvad. Kreeka ümmargune rahvusleib rullitakse ümber lihatükkide, tomatite, friikartulite, sibula ja tadziki kastme. Öeldakse, et tüdrukutel, kes võtavad suvlaki kõikide lisanditega, ei ole boyfriendi. Loogiline, sest kes tahaks suudelda tüdrukut, kes on söönud sibulat ja küüslaugukastet :D

Istusime pingil ja ajasime veel juttu. Kreeka koolisüsteem nagu ka igasugused muud süsteemid siin lonkavad ikka korralikult. Kui tahad ülikooli pääseda, peab võtma kooli kõrvalt lisatunde eraõpetajatega. Ühe aine õpetaja nõuab umbes 200 eurot kuus. Tavaliselt on vaja 6 ainet lisaks õppida, et ülikooli saada. Kõik muidugi tahavad veel kõige paremaid ja kallemaid eraõpetajaid. Kuna koolis õpetajad juba teavad, et kõik kasutavad abiõpetajaid, ei hoolita koolis õpetamisest eriti palju. Kui mingi asi jääb tegemata või arusaamatuks, vaadatakse sellele läbi sõrmede, sest niikuinii eraõpetajaga õpitakse siis see asi ära. Arsti, juura ja civil engineering tudengid on siin kõige lugupeetumad. Kui õpid midagi muud, oled justkui ühiskonna alamkiht. Ülikoolis ei viitsita eriti õppida, ülikooliaastad kulgevad siin enamasti 7-10 aastat pikaks, sest ühte eksamit võid teha nii palju kordi kui süda lustib, ning isegi oma eksami hinnet saab parandada. Arstitudengid on ainukesed, kes suht esimesest päevast peale hakkavad õppima, mitte looderdama.

Meiega ühines Polyxeni õde Maria ning nad tõid mu autoga tagasi hotelli, kuigi see ei olnud siit üldse kaugel, ütlesin, et lähen ise tagasi hotelli, aga nad väga tahtsid mind ära viia.

Homme hommikul kell 10.30 tuleb Polyxeni ja viib mind autoga minu tulevasse elukohta, kus olen koos kahe tüdrukuga ühes ruumis.