Friday, June 10, 2011

Õnneks on "vähe" vaja.









Ma olen täna nii õnnelik.

Hommikul käisin haiglas, veetsin üksinda koos ühe arstiga aega kliiniku vastuvõturuumis. See arst seletas mulle isegi natukene asju, mis seal toimusid. Hiljem ühines meiega üks noor ortopeedia resident, kes minuga viitsis tegeleda. See oli tore.
Eelmisel päeval jälgisin erakorralises vastuvõtus mõnda patsienti. Kõige ägedam oli see, et üks mees oli omal suurte kääridega veits sõrme otsast ära lõiganud ja siis lapiti seda kokku. Aga samas oli igav ka ja keegi ei seletanud.
Esmaspäeval on siin püha, kooli ei toimu. Teisipäeval kohtun esmakordselt oma juhendajaga! Jee!
Aga see, mis mind täna eriti õnnelikuks tegi polnud mitte haiglas saadud positiivsed elamused. Ei! Ma olen siiski iga oma keharakuga tüüpiline naine. Läksin linna shoppama. Ostsin ilusaid asju omale selga ning pähe. Mingil hetkel tuli korraks väike muretunne järgmise nädala pärast, et ma pean siis eriti kokkuhoidlik olema ning mullast juurikaid kaevama, aga see tunne läks ruttu üle. Õnnetunne juurde ostetud ilust oli tuhat korda tugevam!

3 comments:

  1. Täiesti ära pettis, modell mis modell!

    Kui puudel sidrunid ja apelsinid, siis toidupoodi pole asjagi eriti ju?

    ReplyDelete
  2. See sobib Sinule, kui suhkur kohvisse...

    Eriti see triibuline ja soeng mingi ussiga ümber pea!

    ReplyDelete
  3. Hihi, tore oleks jah ainult apelsinidest toituda, nagu seda tegi Sissi, aga minul pole vist nii palju tahtejõudu kõikidest siinsetest hõrgutistest eemale hoida.
    Emme, see pole ussike :D Aga eile õhtul jooksis meie verandal mingi sisalik, üritasime teda üles leida, aga ta oli nii kiiresti kuskilegi peitu pugenud... kartsime, et äkki kellegi voodisse ning tükk aega kõndisime hirmunult kikivarvul.

    ReplyDelete