Pühapäev oli tõeline puhkepäev. Minu toakaaslast ei olnud ning olime Violetaga kahekesi. Violeta tegi mulle kreeka jääkohvi, mida kutsutakse frappe ja pakkus maasikaid ning kirsse. Tõeline hommikune nauding. Peale seda tuli üks Violeta kreeklasest sõber meile autoga järgi ning läksime randa päevitama. Ta oli nii kena ja tõi meid ka tagasi. Kui oma tuppa jõudsin viskasin voodile pikali ja lamasin seal pool-teadvusetult 2h. Mul oli nii palav ja pea valutas. Lõpuks läksin külma dushi alla, hakkas parem. Peale seda mängisime jälle lauatennist. Me oleme varsti professionaalid.
Esmaspäeval olin ilusti kell 8.30 haiglas. 9.00 tuli õppejõud, kes ei öelnud ühtegi ingliskeelset sõna. Peale seda läksid kõik teised tudengid raamatukokku õppima, kuigi nad peaksid olema kas oppe vaatamas või kliinikus. Ühesõnaga viilivad, sest neil on eksam tulemas. See on tegelikult täiesti arusaadav, ise teeks ka nii. Istusime veidi aega haigla sööklas ning meie lauda tuli veel teisigi arstitudengeid. Hakkasin nendega juttu ajama. Olin alguses planeerinud, et lähen üksinda mõnda operatsiooni vaatama, aga teistega juttu puhuda oli palju põnevam. Niisis, osad läksid raamatukokku, aga need kes nii targad, et õppima ei pea, läksid mere äärde kohvikusse. Mina läksin nendega kaasa. Istusime terrassil, vaatasime merd ja seda uhket silda, jõime frappet, sõime saiakest ning puhusime juttu (nemad puhusid kõik muidugi suitsu ka... siin enamus inimesi suitsetavad, eriti veel meditsiiniinimesed.) Nad tegid mulle välja! Pärast läksime haiglasse tagasi, tsillisime seal kohvikus umbes tund ning siis ma läksin tagasi klassiruumi, kus pidi päeva teine loeng olema. Ootasime jälle tükk aega õpetajat, keda ei tulnud, ning siis selgus, et sellel päeval ei olegi seda teist loengut. Mis seal ikka, läksin sööklasse oma tasuta toitu saama. Teised välistudengid olid ka seal. Seekord pakuti mingit väga imelikku sööki, inglise keeles on selle asja nimi "lady´s fingers". Mingid kaunataolised jupskid. Selle jätsin järgi ja sõin veits pastasalatit ning apelsini. Väga huvitav oli see, et haiglasööklas kõndisid ringi tuvid. Nad lendavad lihtsalt aknast sisse ja otsivad sööki. Kaks tuvi lamasid lillepotis, neil oli seal vist pesa, osad kõndisid ka lihtsalt söögilaudadel ringi. Kuna haiglas tavaruumides konditsioneere ei ole, siis on aknad kogu aeg lahti. Ainult tähtsamates sekretäride või arstide kabinettides ning opisaalides on konditsioneerid.
Pärastlõunal tulin koju, magasin ja läksin supermarketisse. Ostsin veel mõned eluks hädavajalikud asjad, sealhulgas padja! Umbes kell 21 käisin pesemas ära ja otsisin teisi, sest mul oli igav. Nad ei olnud veel tagasi tulnud. Kuid mõne hetke pärast tuli Violetta, läksin temaga juttu ajama. Ütlesin, et näed, täna ei saagi enam lauatennist mängima minna, olen juba pestud. Aga tema vastas selle peale, oooh, siin pole midagi, käiakse sada korda päeva jooksul pesemas, muudmoodi pole lihtsalt võimalik. Õnneks me ikka ei läinud mängima ja ma ei pidanud jälle pesema minema. Toimus hoopis eksprompt sõit rannapeole. Violetta sõber tuli meile autoga järgi, kus oli veel kreeklasi. Kokku kolme autoga sõideti umbes 20 või 30 km kaugusele randa. Õhtu oli väga soe ja niiske. Tegime lõket, grillisime ja tsillisime kella 3ni öösel, siis sõitsime tagasi koju. Järgmisel hommikul pidin kell 7 tõusma, äratuskell äratas, kuid ma panin selle kinni ja magasin edasi. Olin veidi paha laps ja ei läinudki kohe "kooli". Mõtlesin, et võtan asja kreeklaste moodi - lõdvalt. Ärkan siis kui uni ära läheb. Tegingi nii, valmistasin endale ärkamiseks frappet, ning umbes 11.30 jõudsin haiglasse. Üritasin kedagi leida, et midagi kasulikku teha, kuid ei leidnud. Istusin siis sööklas ja õppisin kreekakeelseid väljendeid. Mingi aja pärast tuli Panos, kellega eelmisel päeval olin tutvunud. Istusime ja ajasime juttu Kreekast, selle ajaloost ja probleemidest. 13.30 läksin vaatama klassiruumi, kus pidi teine päeva loeng hakkama. Nüüd tundus, et see oli hoopiski varem alanud, ei hakanud sisse minema. Mis seal ikka! Läksin tagasi sööklasse sööma, kus olid ka teised vahetustudengid. Seekordne lõuna oli väga hea. Midagi lasanjetaolist, aga makaronidega. Sõitsin koju siestat pidama.
Õhtul kell 21 tuli meile külla kreeka tüüp Giannis, Violeta sõber, kes meid pühapäeval randa viis. Tegime spaghetti carbonarat. Hullult palju, sest see tüüp on hästi paks. Aga muidugi paljust sai liiga palju ja peale selle, et Giannis oigas ja ütles, et ta kohe sureb kui oli oma taldriku lõpetanud, jäi meel veel hulga toitu üle. Carbonara, nagu kõik spagetitoidud on pärit Itaaliast. See sai oma nime söekaevurite järgi (carbon - süsi), kes pidevalt ainult seda toitu sõid, sest see oli lihtne ja odav. Koosneb parmesanist, peekonist, munast, küüslaugust ja spagettidest.
Ma tegin ühe pisikese vea. Ilma ette hoiatamata asetasin Giannise ette lauale sildikese, kus oli kirjas: "I like you", "I love you". Tahtsin et ta tõlgiks need kreeka keelde, sest minu pisikeses vestmikus ei ole neid kõige olulisemaid lauseid. Kuid selle peale sai väga palju nalja terve ülejäänud õhtu. Ta mõtles, et mina mõtlesingi seda päriselt ja siis nüüd on paigas pulmad, 2 aasta pärast maikuus, Kreekas :D Nüüd ta nimetab mind kogu aeg oma tulevaseks naiseks.
Täna oli üpriski tegus päev vahelduseks. Hommikul sain loengu, mida õppejõud pidas täielikult inglise keeles. Olin nii õnnelik. Olgugi, et see loeng hilines umbes 2 tundi :P Pärast lasin ennast juhatada opisaali. Nägin paigast nihkunud puusa operatsiooni. Üks arst seal isegi natukene seletas mulle inglise keeles, mis värk on. Põhimõtteliselt käib operatsioonide tegemine samamoodi nagu Eestis :P Ainus vahe on selles, et igal pool, mitte just otse opisaalis, aga puhkeruumides ja mujal, suitsetatakse niiet pilv üleval. Kui ma Kreekast tulema saan, on mu kopsud süsimustad. Operatsioonitehnika ning üldiselt haiglas olev tehnika ei anna Eesti omaga väga võrrelda. Me oleme ikka palju rikkamad... Igaks loenguks peab projektori sekretäri käest tooma, sest seda ei saa klassiruumi jätta, järgmiseks päevaks oleks see arvatavasti varastatud. Muidugi ei ole neil ka röntgenpilte arvutites nagu meil. Patsiendid tulevad vastuvõtule, oma pildikesed näpus. Arstid ei kasuta praktiliselt üldse arvutit.
Nägin ainult natukene operatsioonist, sest pidin oma kreekakeele tundi minema. Seekord ei õnnestunud õppejõult praktiliselt ühtki arusaadavas keeles sõna välja pigistada. Aga õnneks olen ma neid asju kõiki juba õppinud, millest nemad räägivad. Olgugi, et nemad on 5. kursus, mina aga 4.
Peale kooli oli kokku lepitud Giannise ja Violetaga, et saame haigla bussipeatuses kokku ja lähme randa. Bussipeatuses ootas ainult Giannis... Ta ütles, et Violetal oli vaja tööd teha. Violeta teeb kodulehekülgi, seepärast ongi tal hea elada siin, et saab ka tööd teha. Aga kuna ilm oli veidi pilvine ja tuuline, olgugi et sooja näitas 35 kraadi, otsustasime, et ei ole just kõige parem rannailm ja läksime hoopis autoga linna. Sain külastada ehtsate kreeklaste kodu. Kreeklased elavad 99% vanematega koos, kui nad abielus pole. Kui nad ütlevad sõna perekond, mõtlevad nad selle all umbes sadat inimest või rohkemgi. Giannnisel on palju linde puuris. Väiksed kanaarilinnusarnased, ilusate värvidega. Valge labrador on tal ka. Kreeka kodu nägi välja tegelikult veidi teistsugune kui olin ette kujutanud. Tegelikult ma ei kujutanudki midagi ette vist. Sisustus oli pisut vanaaegne, kreeka stiilis, kui nii võib öelda, igatahes eestlased sellist vanaaegset stiili ei kasuta kui nad teevad uusi asju vanaaegses stiilis. Seal olid aga päris vanad asjad, teises stiilis. Huvitav oli. Ei oskagi kirjeldada eriti, toad olid küllalt pisikesed, pilti ei hakanud teise elamisest tegema. Suht sassis oli ka muidugi, riided kuivasid igal pool. Otsustasime minna vaatama Patra kindlust, mis on mäe otsas. Kõndisime 35 kraadises kuumuses mäkke pikalt ja kui kohale jõudsime, avastasime et kindlus on avatud ainult kella 3ni päeval. Järgmine kord lähme üritame uuesti, autoga. Peale seda läksime tavernasse sööma. Sain näha ehtsat kreeka tavernat. Ma kujutasin jällegi ette midagi muud, midagi uhkemat ja paremat. See aga nägi välja nagu tavaline söökla, laudadel olid küll ilusti linad peal ja klaasid jne, aga söök leti all juba valmis ja seda soojendati mikrolaineahjus. Samas, see söök oli traditsiooniline kreeka toit ning mitte paha. Sõin jälle seda lasanjetaolist makaronirooga ning kõht sai väga täis. Taverna ja tavalise restorani vahe ongi selles, et taverna on lihtne koht lihtsate kreeka toitudega. Giannise sõnul pidi küll odav koht olema, aga kahe peale läks kokku minu jaoks üllatuslikud 18 eurot... Tegelikult võtsime 3 rooga. Enam ma siin välja sööma ei lähe, vähemalt klassika on ära proovitud.
Kodus olin oma toas ja rootsi tüdruk tuli kutsus arbuusi sööma. Läksin alumisele korrusele, saime seal kõik kokku, sõime arbuusi ja jäätist. Olles rõdul, upitasime aias kasvavatelt sidrunipuudelt sidruneid, mis olid vägagi kvaliteetsed ning pärast läksime veel alla aeda apelsinipuu küljest apelsine võtma, mis üllatuslikult olid samuti vägagi maitsvad. Nüüd saan teha omale külma sidrunivett ning apelsine ei peagi enam poest ostma! Mõnus on see lõunamaa elu!