Saturday, August 7, 2010

Hello BCN


Päev algas vahvalt. Juba Tallinna lennujaamas otsiti mind sada korda läbi, pidin käed ja jalad laiali ajama, mitu korda turvaväravast läbi käima, koti 2 korda läbi laskma ja oma käärid ette näitama, et ega ehk need taparelvaks ei sobi. Õnneks ei sobinud ja sain kõigi oma asjadega sealt tulema.
Maandumine Barcelonasse oli kohutav. Mu kõrvad läksid nii lukku, et sure või ära ja see tegi väljakannatamatut piina. Maha tulles olin nagu vati sees, mitte midagi ei kuule, nägemine on mul ka ju kehv. Sedapuhku enesetunne eriti rõõmus ei olnud. Otsisin mossis näoga ilusti oma bussi üles, mis linna viib. Õiges peatuses ma maha ei tihkand minna, sest keegi ei läinud. Aga see-eest sain järgmises õiges peatuses maha :) Ekslesin veidi läbi linna, natuke kõndisin mööda kah, aga see käibki asja juurde.
Hetkel istungi hosteli baaris, see siin on tegelikult nagu klubi või pubi. Iga õhtu pannakse suur tahvel üles, kus on hetkel linna parim pidu, mitte et siin sees pidu ei käiks. Inimesed saavad pinksi mängida, õues maja ees hängivad suitetajad, laudade taga istuvad inimesed, söövad, joovad, jutustavad ja surfavad. Oma toakaaslasi ma veel näinud ei ole, eks paistab, kas tulevad millalgi öösel peolt ehk.
Jumalale tänu, et toidupood on 3 sammu kaugusel ümber nurga. Niiet nälga ei jää, kui raha otsa ei saa. Tegin ka õhtuse tiiru La Ramblal. See eriti head muljet küll ei jätnud, sest kõndida oli praktiliselt võimatu, nii palju rahvast. Ja ega muud seal hetkel vaadata ei olnudki.
Huvitav, kas uni tuleks, kui magama läheks... Siiamaani ei ole ma veel ühtegi sõpra leidnud :D See on positiivne. Peaks niisama hängima siin all veel, aga jutt saab tänaseks vist suht otsa.
Head ööd.

No comments:

Post a Comment