Pariis !!!

Eile saabusin Pariisi. Rongijaamast välja tulles tundsin esimese asjana, et siin on kuidagi teistmoodi. Teine atmosfäär, miljöö, feeling. Ma ei oskagi seda kohe sõnadesse panna, aga see on midagi erilist. Sellest on varem rääkinud suured kirjanikud ning teised tähtsad inimesed, nemad oskavad paremini kirjutada.
Esimese asjana rongijaamast välja tulles kõnetas mind üks mees, küsis, kas ma olen Venemaalt. Sest ta ise on sealt pärit, aga töötab siin mingi kinnisvaravärgindusega, maakler ehk või midagi siukest. Täitsa huvitav, sellest ei piisa, et Eestis kõik inimesed mind venelannaks peavad, isegi venelane Pariisis arvab seda.
Sõitsin metrooga hostelisse, üks poiss müüs mulle 2 odavamat piletit niikaua kui ma sabas seisin. Ehk siis ühe eest 1.5 €. Muidu on 1.7 €. Pidin sõitma vägaväga kaua, 13 metroopeatust edasi. Pariis on ikka nii suur linn! Hostelisse jõudes sain hea üllatuse osaliseks. See näeb välja rohkem nagu hotell. Nii ilus ja stiilne. Tondilossist tulles on siin kui paradiis. Wc ja dušš ka kohe toas.
Otsustasin minna Luxemburgi aedadesse õhtust piknikku pidama. Selleks pidin metrooga umbes samasse kohta tagasi sõitma, kust rongijaamas peale tulin. Leidsin aiad kaardi abi ning väikse ekslemisega üles. Olin ostnud endale ühe pisikese veini, vaatasin alguses, et keeratava korgiga kuna ta on nii väike, et siis ma saan seda pargis juua. Lasin teha endale imemaitsva võileiva Subways. Parki jõudes otsisin pingi ning tahtsin hakata õhtusööki nautima kuid avastasin, et vein oli siiski päris korgi korgiga! Sõin võileiva alguses niisama ära, sest kõht oli tühi, siis küsisin esimese ettejuhtuva inimese käest, kas tal on avajat. Ei olnud. Leidsin väikse kohviku ning palusin seal avada. Kelner avas, aga jättis korgi niimoodi poolenisti sisse, et ma saaksin selle ise ära võtta millal tahan. Olin siis jubeõnnelik ning otsisin järgmise pingi ja hakkasin ümbruse ilu nautides hajameelselt korki ära tõmbama. Aga kogemata juhtus nii, et kork läks katki ning punn jäi ette. Siis tuli täitsa masendus peale. Istusin veel veidike ning mõtlesin, et pean siit pargist ära minema, samasse kohvikusse ma ei tihkand tagasi minna, vaatavad, et issand mis blondiin, lõhub niimoodi korgi ära... Aga siis kuulsin, kuidas pargi puude alt kajas vastu "plump!". See oli tore heli, läksin siis hääle suunas ning kõrvalpingilt avastasin kaks vana joodikut. Näitasin siis nendele oma muret ning nad lahkesti aitasid hädast välja. Nendega ma pikemalt juttu ajama ei jäänud. Peale seda leidsin üles selle põhikoha, nagu Tartu Pirogovi plats, kus noored istuvad murul ja veedavad mõnusasti aega. Istusin muru äärde toolile ning hakkasin oma veininatukest nautima. Mõne aja pärast tuli minu juurde üks neeger, kes murul oli istunud ja hakkkas juttu ajama. Muidugi suht jälle rohkem prantsuse kui inglise keeles. Aga mõtlesin siis, et okei, lähen istun tema ja tema sõbraga kah muru peale. Ajasime juttu, neeger oli fotograaf ning tema teine amet oli shiatsu massaazi tegemine. Kuna mul selg juba pikka aega põrguvalu teeb ning kogu aeg ma olen mõelnud, kuidas küll saaks massazi, palusin temal teha :) Lamasin murul ning nautisin mõnda aega massaazi. Ekstraluksus. Mõne aja pärast lahkusin nende seltskonnast, sest see oli ennast ammendanud. Otsustasin jalutada veidi jõe ääres, istusin ka Pont Neufil, Pariisi vanimal sillal ning vaatasin päikeseloojangut jõel. Edasi läksin Tuiliers´i aedadest läbi Concorde´i väljaku poole, et sealt metrooga tagasi sõita. Aga siis haakis mulle külge üks järjekordne tüüp. Tegime pilti ning ajasime väljakul veidi juttu, siis ütleisin head aega ning ruttasin metroo peale. Hostelisse jõudes tutvusin oma toakaaslastega, 2 toredat tüdrukut Bostonist. Mul oli plaan magama minna, aga nähes neid sättimas ning peoplaane tegemas tekkis mul ka tuju. Esimene õhtu Pariisis, seda paeb ju tähistama. Nad olid välja valinud ühe pubi kuskil Notre Dame´i läheduses, aga sinna jõudes avastasime, et see hakkab juba sulgema, nagu ka kõik ümbruskonna pubid. Veider, kell oli alles 2. Tegelikult sinnajõudmisega läks väga kaua aega, sest pidime tulema 2 erineva ööbussiga, kaua peatustes ootama ja sõitma. Leidsime kuskilt ümbernurga mingi pisikese pubi, kus oli palju rahvast ja muusika, aga kuidagi väga jama mulje jättis. Veetsime pisut aega seal ning otsustasime tagasi tulla. Selleks pidime võtma ühe takso, mis viiks meid õigesse bussipeatusesse ning siis bussiga tagasi koju. Küll on keeruline nii suures linnas öösel liikuda, kui metrood enam ei sõida.
Tuppa jõudes oli ka neljas tüdruk kohale jõudnud, ta istus oma voodil, ma ütlesin talle sorry, et me nii hilja tuleme. Hommikul 20 min enne 10 ajas ta ennast üles, ka mina, aga teised magasid edasi ning sööma ei tulnudki. Söögilauas rääkisin temaga, ta on Austriast. Siis küsis, et mis kell me öösel tulime, et ta ei olnud midagi kuulnud, nii sügavasti magas. Ta üllatus väga selle peale, et ma olin teda kõnetanud ning ta voodil oli istunud.
Hommikul me ei saanud kuidagi üles voodist, lamasime tükk aega, kuigi öeldud oli, et toad suletakse kella 11st 3ni, et koristada. Lamasime kõik voodis, ning siis mingi 12 paiku koputati uksele ja sisse astus mees, kes ütles, et ta peab nüüd tualetti küürima tulema. Leppisime siis kokku, et me lebame edasi ning ta küürib ära. Päris naljakas situatsioon oli. Mõtlesime, et sellega on asi tänaseks lõppenud ning rohkem segajaid ei tule. Aga ei, praegu kirjutades, oli uue koputus uksele. Sisse tuli sama mees, tolmuimeja näpus. Lasin tal siis põrandat puhastada, ajasime isegi veidike juttu.
Oeh, kell on juba pooles päevas ja ma pole ikka veel minema saanud. Hetkel tuli selline juhhadii juhuslik lauseterodu siia kokku, aga mis siis :) Vaja sättima hakata.